Thursday, August 12, 2010

minu london

Anu Samarüütel-Long  Minu London
Hämaral talveõhtul panen paksud pehmed sokid jalga, poen voodisse ja loen selle raamatu uuesti läbi.Lihtsalt, et kogeda jälle Londoni hõngu.Kummalisel kombel arvatakse, et Pariis on uute moebrändide loojalinn (kuigi Minu Pariisi raamatust seda ma välja ei lugenud), kuid Anu kirjutatud raamat purustab selle müüdi.Mul tekkis tahtmine näha Louise` , siinkohal väike link: http://centralstmartinscxr.blogspot.com/2009/02/louise-wilson-david-kappo-in-love.html , uudistada Ida-Londoni Brick-Lane´i kauplustes, nautida kunsti Tate´is, kõndida Sohos jne.Kindlasti tasub see raamat endale koju soetada nendel, kellele lihtsalt meeldib see linn või kes Londonisse kavatsevad lähiajal minna või miks mitte ka nendel, kes Londonis juba mitu korda käinud.Kas teie teate, mis toite ja toiduaineid võiks Londonis viibides kindlasti proovida? - vt lk 101.
Kõige enam inspireeris mind, et Anul oli julgus 38aastaselt oma elus võtta ette muudatus, on ju meie põlvkonnale püütud selgeks teha, et peale 35 eluaastat on juba käes keskiga ja tuleb hakata valmistuma pensioniks ja üleleüldse ega elult midagi uut ja põnevat ei tasu oodata.Ühes ajakirjas küsiti vahepeal, mida tahaksid teha, kui Sul on võimalus olla üks päev nähtamatu, enda nähtamatuks olemise päeva nimekirja lisan külastuse Saint Martinsi College´sse koos nähtamatu Anuga :)

No comments:

Post a Comment